Töödisain


Miks on inimeste kogemus tööst sageli nii vilets? Sest keegi pole seda heaks kogemuseks kujundanud. Hästi disainitud töö saab aga olla oluline konkurentsieelis.

Disaini potentsiaali aitab kirjeldada järgnev küsimus: miks mängivad inimesed mänge? Vastus: sest mängud pakuvad positiivseid emotsioone, arendavaid väljakutseid, häid elamusi. Mängud on ühel või teisel kujul osa kõikide inimeste eludest. Seda hoolimata tõsiasjast, et mäng on eluliselt ebavajalik väljakutse – nagu teine töö, mille eest tuleb sageli peale maksta. Enamik mänge nõuab keskendumist, mõtlemist, mõningast pingutust.

Just disain teeb sellest kõigest nauditava kogemuse. Üha rohkem ettevõtteid kasutab disainimeetodeid, et luua ägedaid tooteid ja teenuseid. See on hea nii neile kui ka nende klientidele. Kuid tööd ennast disainitakse harva.

Tööd kui kogemust ei disainita, kuigi me kulutame sellele kõige rohkem aega.
Kas see ei ole natuke imelik?

Tööelamuse disainimine nõuab inimkeskset lähenemist. Selleks tuleb astuda kellegi teise kingadesse, luua loovaid lahendusi meelelaadi, keskkonna ja juhtimise kujundamiseks, testida, lahendust edasi arendada. Disainiotsused ei ole suvalised ning nende langetamisel on abiks hulk meetodeid, mille kasutamine ja arendamine on oluline osa meie tööst. Neid teadmisi eirates põletavad tööandjad oma raha, üritades tulutult inimesi ebameeldiva töö tegemisel “motiveerida”.

Hästi disainitud töö on haarav. Haaratus on mõõdik sellest, kas inimene on tööl pühendunud, keskendunud, positiivselt meelestatud. Haaratust kogevad töötajad annavad endast maksimumi ja toovad parimaid tulemusi. On oluline mõista, et selline töötaja töötab rohkem naudingu, väljakutse ja tähenduse nimel ning vähem boonuse, palgatõusu või ametikõrgenduse pärast. Lisaks on selliste töötajate õnnetunne suurem ja ka tervis parem. Kõik eelnev teeb kokkuvõttes ka tööandja edukamaks. Tema kasum on suurem, tööjõu voolavus väiksem, kliendid rahulolevamad. Haarav töö on selge konkurentsieelis, mida enamik organisatsioone kasutada ei oska. Kui soovid lugeda rohkem teaduse kohta, mis meid selliste järeldusteni viinud on, siis vajuta siia.

Kuidas rakendada disainimõtlemist, et töö inimeste jaoks päriselt haaratavaks muuta? Vastuseid saad osaledes meie koolitustel, või võttes meiega ühendust


2014.aastal sai Flowtime OÜ EAS-ilt innovatsiooniosaku toetuse projekti "Time for Flow: sisemise motivatsiooni mõõtmise metoodika loomine" teostamiseks. Projekti teostajaks oli Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituut ja projekti elluviimise periood oli 01.09.2014.a kuni 31.08.2015.a. 
Eesti keeles